Arengukava

Tartu Teoloogia Akadeemia arengukava 2010-2014

 

Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb Tartu Teoloogia Akadeemia rolli ühiskonnas, tema missiooni, visiooni, eesmärgid ja strateegilised sihid aastani 2014.

 

1992. aastal asutatud Tartu Teoloogia Akadeemia (TTA) on rakenduskõrgkool, mille tegevus lähtub kristlikust perspektiivist ja eesti kultuuripärandist.

TTAs edendatakse teoloogilist teadust, antakse õppe- ja teadustegevuse integreerimisel põhinevat praktilise suunitlusega kõrgharidust tagamaks lõpetajate professionaalsust, korraldatakse täiend- ja erialaõpet ning osutatakse ühiskonnale vajalikke teenuseid.

TTA on avatud õppimiseks kõigile vähemalt keskharidusega inimestele interkonfessionaalsetel alustel. TTA toetab ja soodustab oma tegevuses erialadevahelist tihedat koostööd ja sünergiat ning pürgib oma valdkondades juhtivaks rahvuslikuks keskuseks.

TTA on avatud koostööpartner kõigile Eesti ja rahvusvahelise kõrgharidusruumi kõrgkoolidele, avalikule ja kolmandale sektorile ning ettevõtetele.

 

Eeldused

TTA lähtub oma missiooni kujundamisel Eesti ja Euroopa tänapäevasest kontekstist. Järjest on tekkinud uusi probleeme, mis nõuavad tähelepanu, märkamist ja sekkumist elanikkonna kõigis vanusegruppides ning erinevates institutsioonides. Eriti on suurenenud hingeabi vajadus, kuid sellise töö tegemiseks ei ole Eestis seni piisavalt keskusi ega vastavaid spetsialiste. TTA on ainus õppeasutus Eestis, mis koolitab hingehoidjaid. Ühtlasi on Eestis seni puudunud keskus eesti rahvausundi ja eesti teoloogia kompleksseks uurimiseks.

 

Missioon

TTA missioon on osaleda inimkeskse kodanikuühiskonna kujundamises, tuginedes eesti kultuuripärandile.

TTA missioon on koolitada religiooni- ja sotsiaalvaldkonnas vastutustundlikke spetsialiste, kes on valmis teenima Eesti rahvast.

TTA missioon on oma teadus- ja arendustegevuse kaudu osaleda diskussioonis, et lahendada aktuaalseid ühiskondlikke probleeme.

 

Visioon

TTA on tunnustatud teoloogilist rakenduslikku kõrgharidust andev ja eesti rahvuskultuuri pärandit edasiviiv kristlik erakõrgkool.

 

Eesmärgid

TTA missioonist tulenevalt on keskne eesmärk arendada jätkuvalt eestikeskset usuteaduslikku rakenduslikku kõrgharidust andvat kõrgkooli.

Õppetöö esmane eesmärk on tagada õppe kvaliteet ja koolitada spetsialiste aladel, millel üheski teises Eestis kõrgharidust andvas õppeasutuses ettevalmistust ei toimu – hingehoid, kristliku suunitlusega noorsootöö ja meedia – aga samuti valdkondades, milles teised keskused ei suuda katta tegelikku vajadust: koguduse vaimulik.

Teadustegevuse eesmärk on välja kujundada uurimissuunad erialade kaupa, pannes rõhku rakenduslikele uurimustele. Kuna hingehoiu erialal puuduvad Eestis uurimistraditsioonid, tuleb need välja arendada. Samuti tahame kasvatada eksperte, kes uurivad oma rahva usundilist tausta ja suundumusi, et mõista tema hingeelu.

Teenuste vallas on esmane eesmärk korraldada koolitusi täiend- ja erialaõppes, et laiendada nende hulka, kellel on erialased praktilised oskused teenida rahvast. 

Üliõpilased

1. jaanuari 2011 seisuga omandab TTAs teadmisi 58 õppurit, kes kõik õpivad rakenduskõrgharidusõppes, sest alates 2010. aasta sügisest ei toimu enam magistriõpet.

Erialati jagunevad õppurid järgmiselt:

hingehoidja 26

vaimulik 8

kristlik noorsootöö 13

kristlik meedia 7

eetika- ja religiooniõpetuse õpetaja 4

2010. aasta sisseastujate keskmine vanus oli 33,45 aastat, 72% oli naisi ja 28% mehi.

TTAs õppijad pärinevad erinevatest Eestimaa piirkondadest. Kogu Eestist õppima tulek sõltub paljuski normaalse transpordiühenduse olemasolust ja selle hinnast ning majutusvõimalustest.

Üliõpilaste keskmine väljalangemine on kolmel viimasel aastal 11,8%. Oluliseks põhjuseks on mittesobiva eriala valik, kuid mitmele on õppimine osutunud oodatust keerulisemaks – eriti rasked on nn vanad keeled. Väljalangevuse põhjustena tulevad arvesse ka tervislikud probleemid, igapäevane suur töökoormus, lapsepuhkuselt tagasituleku keerulisus ja elukvaliteedi muutused. Nominaalajast pikema õpingute perioodi peapõhjus on õppurite töötamine, lapse sünd, mõnedel juhtudel ka uuele tööle asumine.

2009. aastal oli lõpetajaid 4 ning 2010. aastal 2. 2011. aastal on oodata, et lõpetamiseni jõuab 6-7 üliõpilast.

 

Töötajad

TTAs on õpetamisega seotud 42 õppejõudu, kellest põhikohaga töötavad 9.

Kõigil õppejõududel on kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastavalt kõrgharidusstandardi § 15 peab praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel olema lisaks kõrgharidusele või vastavale kvalifikatsioonile ka 3-aastane erialase töö kogemus. Kõikidel TTAs praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus.

TTA õppejõududena rakendatakse kõrgharidusega spetsialiste ja eksperte, kellel on vastav erialane töökogemus. Õppejõudude valik laieneb aasta-aastalt, sest järjest rohkem omandavad teaduskraade teoloogid ning teised spetsialistid, kelle teadmisi, oskusi ja kogemusi TTA vajab.

Rektoraadi ja tugistruktuuri töötajaid on kuus: rektor, õppeprorektor, rektoraadi assistent, vastutav sekretär, õppekorralduse spetsialist ja IT spetsailist. Sügisest 2010 oli plaanis võtta tööle teadussekretär, kuid tulenevalt õppetöö katkemisest magistriõppes ­– 30. septembril 2010 lõppes magistriõppe koolitusluba ja uut ei õnnestnud saada – ei olnud enam põhjendatud teadussekretäri ametikoha loomine.   

 

Tegevused

Õppetegevuse ja erialaste oskuste integreerimiseks on loodud TTA üliõpilaste ning vilistlaste abiga Tartu Hingehoiukeskus, millel on oluline osa ka rahva teenimiseks suunatud tegevusel.

TTAs antava hariduse konkurentsivõimelisuse tagamiseks on koostöös SAga Kutsekoda välja töötatud hingehoidja kutsestandard, mis kinnitati 2008. aasta mais ning väljatöötamisel on kutse omistamise süsteem.

TTA missioonist tulenevate eesmärkide täitmiseks tehakse tihedat koostööd Eesti avalikkuse erinevate huvigruppide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kirikute ja meediaga, kõrgkoolide ja teaduskeskustega. Need kootöösidemed jätkuvad ning samuti saab otsitakse uusi koostööpartnereid. Lisaks teadus- ja õppetööalastele koostöölepingutele jätkatakse  partnerlepingute sõlmimist nende töökohtade esindajatega, kes on huvitatud TTA lõpetajate töölevõtmisest. Ühiskonnas toimuvates protsessides osalemiseks on olulisemad koostöölepingud valitsusväliste ja religioossete organisatsioonidega.

Erivajadustega inimeste integreerimiseks ühiskonda tuleb leida senisest veelgi rohkem võimalusi nende osalemiseks TTA tegevuses. Lisaks sellele saab TTA aidata kaasa muulaste integreerimisel eesti ühiskonda, tehes neile võimalikuks õppetöös osalemise. TTA juhtkond ja toetajad püüavad leida vahendeid, et õppimine oleks võimalik ka majanduslikult vähekindlustatutele.

Pidevalt jälgitakse, et õppekavad vastaks tänapäevastele vajadustele ja TTA eesmärkidele ning täiendatakse neid vastavalt vajadustele.

 

Finantsressursid

TTA peamisteks sissetulekuallikateks on koolitustegevusest laekuvad vahendid (õppemaksud, lühiajaliste kursuste osavõtumaksud) ja toetused mitmelt Ameerika Ühendriikide organisatsioonilt. Suuremad finantsressursside tagajad on East European Missions Network (Ida-Euroopa Missionivõrgustik) peakorteriga Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis Minneapolises, Charity Lutheran Church (Charity luteri kogudus) ja selle juures tegutsev Tartu Academy Endowment Fund (Tartu Teoloogia Akadeemia Sihtkapital) Ameerika Ühendriikides Põhja-Dakota osariigis Bismarckis. Arvestatavad toetajad on ka Churches Alive International (USA), Pope Foundation (USA), Grace Foundation (USA) ja Calvary Mission Outreach Endowment Fund (USA). Lisaks taotletakse rahastust erinevatest Eesti fondidest ning saadakse regulaarselt toetust ka Swedbankist ning mitmelt eraisikult nii Eestist kui välismaalt. Aasta-aastalt on finantsolukord muutunud kindlamaks ning stabiilsemaks, sest eespool nimetatud organisatsioonidega on kujunenud välja usalduslik koostöö. Selle tähtsaimaks märgiks ning TTA finantsstabiilsuse tagamise garantiiks on asjaolu, et 1. jaanuarist 2010 asus Ida-Euroopa Missionivõrgustikus täiskohaga tööle inimene, kelle tööülesandeks on TTA tegevuseks finantsvahendite tagamine.

 

Strateegilised eesmärgid

1.     Kindlustada õppe kvaliteet, mis tagaks TTA lõpetajatele kõrge erialase profesionaalsuse, loovuse ning ettevõtlikkuse.

2.     Tähtsustada ühiskonnas vaimseid väärtusi ja inimsõbralikkust, et tõuseks üldine heaolu ja paraneks elukeskkond.

3.     Tagada TTA jätkusuutlik ja majanduslikult efektiivne areng.

 

Strateegiliste eesmärkide raames püstitatakse järgmised arengutähised

1. Õppe kvaliteet

1.     Õppekeskkonna parandamine.

2.     Akrediteeritud ja kaasaja nõuetele vastavad õppekavad.

3. Suurendada põhikohaga õppejõudude osakaalu ning aidata kaasa õppejõudude teadustegevusele.

4.     Motiveeritud õppejõud ja töötajad.

5.     Lõpetajate tööhõive suurendamine.

 

2. Vaimsete väärtuste ja inimsõbralikkuse tähtsustamine ühiskonnas

1.     Elujõuline rahvuskultuur ja uued teadmised rahvausundist.

2.     TTA hea maine ja väärtustatud eksperdid.

3.  Arendatud teenused ja üliõpilaste ning õppejõudude loodud organisatsioonid.

 

3. TTA jätkusuutlik ja majanduslikult efektiivne areng

1.  Majanduslik stabiilsus.

2.  Jätkusuutlikkuse tagamine.

 

1. Õppe kvaliteet  

1.1. Õppekeskkonna parandamine

 

1.     Oma õppekompleksi rajamine.

2.     TTA infrastruktuuri ja tehnoloogiate kaasajastamine.

3.     TTA raamatukogu arhiivi, e-teenuste ja süsteemi arendamine.

4.     Praktikakohtade süsteemi parem rakendamine ja arendamine.

5.     Õppeinfosüsteemi kaasajastamine.

6.     Õppemeetodite arendamine.

7.  E-õppe osakaalu suurendamine õppekavades.

8.  Osalemine üliõpilaste mobiilsusprogrammides.

 

1.2. Akrediteeritud ja kaasaja nõuetele vastavad õppekavad

1.  Õppekavade jätkuv kaasajastamine ja pädevuspõhisuse järgimine koostöös erialaliitude ja tööandjatega.

2. Välisõppejõudude ja ekspertide kaasamine õppekavade koostamisse, arendamisse ja rakendamisse.

3.     Tegutsemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning uute partnerite ja suundade leidmine.

4.     Õppejõudude mobiilsuse toetamine.

5. Õppetöö ja praktika välismaal sooritamise soodustamine, sellelaadsete võimaluste propageerimine ning vastavate kokkulepete sõlmimine.

6.     Üliõpilaste erialadevahelise liikumise soodustamine.

 

1.3. Suurendada põhikohaga õppejõudude osakaalu ning aidata kaasa õppejõudude teadustegevusele

1.     Valida õppejõud avalikel konkurssidel.

2.  Toetada ja väärtustada õppejõudude kraadiõpet ning täiendõpet.

3.  Soodustada õppejõudude enesetäiendust.

4.  Luua pedagoogiline mentorlussüsteem alustavatele noortele õppejõududele.

5.  Kaasata magistrante õppe- ja teadustöösse.

6.  Aidata kaasa töötajate doktoriõppele nende tööaja ja koormuse planeerimisega.

7.  Kaasata teadustöösse eraettevõtluses ning avalik-õiguslikes asutustes töötavaid tippspetsialiste ja teadlasi.

8.  Avaldada teadusartikleid rahvusvahelistes ja kohalikes teadusajakirjades.

9.  Soodustada paindliku töökorraldusega töötajate ameti- ja erialast enesetäiendamist ning rännet.

10. Soodustada töötajate ühiskondlikku aktiivsust ning avaliku ja erasektori tellimuste täitmist lepingute alusel.

11. Tagada paindlik tööajakorraldus ja soodustada kaugtööd.

12. Luua tingimused välisõppejõudude töötamiseks TTAs.

 

1.4. Motiveeritud õppejõud ja töötajad

1.     Kaasajastada töökeskkonda.

2.     Arendada kvaliteedialase hindamise süsteemi.

3.     Luua ja rakendada õppejõudude ja töötajate täienduskoolituse kava.

4.     Rakendada tugistruktuurides ja juhtkonnas tulemusjuhtimist.

5.  Arvestada töötaja töökoormuses panust arendustegevuses ning osalemist otsustuskogudes.

6.  Varustada õppejõud kaasaegsete töövahenditega ja tagada vajadusel töökoht.

7.  Luua õppejõududele ja töötajatele normaalsed tööaegsed puhketingimused.

8.  Toetada õppejõudude ja töötajate kultuuri- ja sporditegevust.

 

1.5. Lõpetajate tööhõive suurenemine

1.     Üliõpilaste karjäärinõustamise süsteemi arendamine.

2.     Koostöö ettevõtetega ja ettevõtluskoolituste läbiviimine.

3.  Vilistlaste tegevuse koondamine vilistlaskogusse ning nende kaasamine eriala propageerimisse.

2. Ühiskonna väärtushinnangute vaimsemaks muutmine 

2.1. Elujõuline rahvuskultuur ja uued teadmised rahvausundist

1.     Sihipärane rahvuskultuuri ja rahvusteadlikkuse edendamine.

2.     Diskussioonide tõstatamine ühiskonnas.

3.     TTA teadus- ja arendustegevuse strateegia elluviimine.

4.     Rahvausundi ja ristiusu vaheliste seoste uurimiskeskuse loomine.

5.     Rahvuskultuuri pärandi väärtustamine.

2.2. TTA hea maine ja väärtustatud eksperdid

1.     Täiendkoolitustegevuse laiendamine ja uute sihtrühmade leidmine.

2. Hingehoiu rolli kujundamine sotsiaalsüsteemis ja ühiskonnas laiemalt, hingehoidja kutsetunnistuse väljastamise õiguse saamine.

3.     Koostöö teiste haridus-, kultuuri- ja teadusasutustega.

4.     Kuulumine Eesti ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ning võrgustikesse.

5. Muuta aktiivsemaks TTA nõunike kogu töö, tekitades sisukam diskussioon praktikute, akadeemilise personali, tööandjate ja ettevõtjate seas.

 

2.3. Arendatud teenused ja üliõpilaste ning õppejõudude loodud organisatsioonid

1.  Organisatsioonide loomise toetamine.

2.  Teenuste arendamise toetamine.

 

3. Tagada TTA jätkusuutlik ja majanduslikult effektiivne areng 

3.1. Majanduslik stabiilsus

1.     Töökorralduse optimeerimine.

2.  Väljatöötatud ning toimiv teadus- ja arendustöö programm.

3.  Täiendkoolitussüsteemi mitmekesistamine ja turundamine.

4.     TTA põhikirjaliste tegevustega seotud teenuste pakkumine.

5.  Sisemiste ressursside arvelt uute võimaluste loomine teadustööks.

6.  Projektitaotluste arvu ja mahu suurendamine.

 

3.2. Jätkusuutlikkuse tagamine

1.     Erialade turunduskava väljatöötamine ja rakendamine.

2.     Mitte-eestlaste toetamine TTAsse õppima asumisel (riigikeeleõppe korraldamine).

3.     Üliõpilaste arvu suurendamine nii rakenduskõrgharidus- kui ka magistriõppes.

4.     Liitumine rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamise deklaratsiooniga.

5.     Liitumine Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade leppega.

6.     Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu liikmestaatuse omandamine.

 

Tartu Teoloogia Akadeemia arengukava rakendamine

TTA arengukava on strateegiline dokument, millest lähtudes koostatakse iga-aastased tegevuskavad. Arengukava arutatakse kord aastas TTA nõukogus ning vajadusel on nõukogul õigus dokumenti korrigeerida. Arengukava ja aasta tegevuskava on aluseks TTA eelarve koostamisele.